Oleme olnud koos 24 aastat. Selle aja sisse mahub kõike – keerulisi olukordi, erinevaid tundeid ja armastusest sündinud lapsi. Kui kogu seda tunneteskaala ulatust paika panna, siis oleks see vähemalt jumaldamisest vihkamiseni.
Tänaseks on tormilisemad ajad eeldatavalt möödas. Mingit rutiini ja igavust pole põhjust siiski oodata. Kuni ikka või veel suus sulab, seni ka asjad toimuvad. Lihtsalt suudad leida oma rahu ja vajadusel asju kõrvalt vaadelda. See sisemine rahu ja stabiilsus ei ole tulnud aga iseenesest. Probleemidest mitte möödavaatamine ja siiras suhtlemine on vältimatult vajalikud. Palju abi on olnud ka viimase 15 aasta jooksul meie elus järjest suuremat rolli omandanud Joogast ja Tantrast. Vahel on pisut kahju, et need kogemised ja teadmised varem ei tulnud. Ehk oleks palju aega jäänud jamadele raiskamata ning rohkem rõõmu ja naudinguid olnud.
Samas on elu äge just sellisena, nagu ta on ja on olnud. Kahetseda pole eriti mõtet. Ja kunagi pole hilja, et oma elu endale sobivamaks muutmisega alustada. Vabaneda mineviku koormast, murda välja kitsast kastist, lõhkuda eraldavad müürid. Kombata ja ületada paarina oma isiklikke ja ühiseid piire. Avaneda oma partnerile ja elule. Avastada ja kogeda seni kogemata asju. Rohkem armastada, mängida ja rõõmustada. Kui vaja, tunda ka kurbust ja nutta. Saada üle hirmudest, mis meid ikka ja jälle takistavad nii inimesena kui paarina arenemast.
Me tegime mingil hetkel otsuse asju muutma ja kõike eelpool nimetatut ellu viima hakata. Kaks sammu edasi, üks tagasi. Sinkavonka vasakule ja paremale ning vahepeal otse. Eks ta nii on läinud. Vaikselt kallakut mööda üles ja siis paarishüpetega mitu korrust korraga. Sirget ja siledat kiirteed pole meie leidnud. Ja kui ta isegi olemas on, kas see poleks sõitmiseks liiga igav? Peaelegi on lihtsalt kihutades ka suurem oht fataalsesse kokkupõrkesse sattuda.
Niisiis pakume oma üritustel kvantiteedi ja kiiruse asemel rohkem tundlikkust ja süvenemist. Võimalust võtta endale kogu maailma aeg, et mõneks päevaks unustada ajalikkus ja tormamine. Rahulik jalutuskäik pargis või lemmikbändi tuntud hittidega kontsert see siiski pole. Pigem emotsioonide ameerika mäed, kus aga tormavat vagunit on võimalik ka kõrvalt vaadelda. Teda aeglustada ja peatada, et tundeid täpsemalt kompida. Raputused ja pöörded loksutavad ja eksitavad aju, et pugeda läbi meele harjunud mustritest ja turvalisest mugavustsoonist.
Kõlab hirmutavalt ja küllap, eriti alguses, ongi hirmutav. Aga seda on ju pea kõik head ja olulised asjad meie elus. Mõelge, kui te oleks kõigist neist oma algsete hirmude tõttu loobunud! Pealegi on see igati turvaline koht, kus hirmu tunda, haavatav olla ja avaneda. Uurida iseeenast ja oma partnerit. Kogeda teisi paare ja tunda nende toetust ja abi. Oleme seda ise kogenud ja teame, kuidas just teistega koos on oma blokkide murdmine lihtsam ja kiirem. Kõik tunded ja kogemised võimenduvad. Kõike on rohkem! Ka mängu, rõõmu ja armastust.
Piret ja Margus hoolitsevad selle eest, et mägede kurvid ja tõusud ning langused viiksid soovitud suunas. Võimaldaksid keskenduda nendele teemadele, mis pealkirjas lubatud, aga toetaksid ka kõike muud, mist just teil selle loksumise käigus üles võib tulla. Sellistel reisidel pole õigeid ega valesid tulemusi. Tuleb just see, mis parasjagu tulla saab ja vajalik on. Sellest vajalikkusest pole sageli võimalik küll kohe aru saada, aga polegi vaja.
Meie pühendume sellele, et asjad saaksid teiega juhtuma hakata. Omalt poolt saate kaasa aidata avatuse ja usaldamisega.